Rohke saunas käimine ennetab meestel dementsust
Ida-Soome Ülikooli 20 aastat kestnud uuringu tulemusena selgus, et meestel, kes käivad 4 kuni 7 korda nädalas saunas, diagnoositakse 66 portsenti harvem dementsust, kui kord nädalas saunas käivatel meestel.
Uuringus, mis keskendus sauna mõju Alzheimeri ja muude dementsushaiguste uurimisele, osales 2000 keskealist soome meest. Uuringus osalejad jagati kolme rühma: üks rühm mehi külastas sauna kord nädalas, teine 2-3 korda ning kolmas 4-7 korda. Mida tihemini saunas käidi, seda väiksemaks muutus dementsushaiguse risk.
Eelnevad sarnased uuringud on näidanud, et saunas käimine vähendab oluliselt südamehaiguseid ning sellega seonduvaid surmajuhtumeid. Viimase uuringu läbiviinud professor Jari Laukkanen tõdes, et saunas käimise ennetav toime südame ning mälu tervisele toimub mehhanismide kaudu, mida tänaseks ei ole veel piisavalt uuritud.
Teada on, et südame ja veresoonkonna tervis on seotud aju tervisega. Oluline tähendus võib ka olla sellel, et saun aitab lõõgastuda ning tekitab üldise rahulolu tunde.
(Allikas: http://www.uef.fi/-/runsas-saunominen-suojaa-miehia-muistisairaudelta)
Sauna kasulikkusest
Inimestel on erinevad eelistused – kellel meeldib käia kuumas vannis, keegi eelistab sauna, kuid tänapäeva kiires elutempos enamus hoopis dušši. Ei vann ega multifunktsionaalsed duššid ei asenda siiski sauna kasulikku mõju organismile. Saun annab lisaks organismi talituse stimuleerimisele, karastamisvõimaluse (külma ja kuuma vaheldumisel) ning vihtlemise läbi omalaadse massaaži.
Optimaalseim ja inimorganismile vastuvõtlikuimaks peetakse sauna, mille temperatuur jääb 70-100 kraadi vahele ning suhteline õhuniiskus umbes 30% kanti. Liigniiske saun takistab higistamist ja pärast leiliruumist väljumist toimub “järelhigistamine”, mis teeb meid külmetushaigustele vastuvõtlikumaks. Leilisaun ja vihtlemine avaldavad tugevat positiivset mõju närvisüsteemile, lihastele, nahale, südamele, vereringele, seedeelunditele, ainevahetusele jne.
Mõnede haiguste puhul, nagu kõrge vererõhk, kopsutuberkuloos, südamehaigused, silmade ja kõrvade ägedad põletikud jne., on vihtlemine keelatud. Siiski on paljude haiguste puhul saunast ja vihtlemisest kasu haiguse paranemisele, s.h. kroonilised liigesehaigused, liigeste närvipõletikud, lihaste ja närvivalud, rasvumine, jäsemete vereringe ja paljud muud.
Kuidas peaks siis toimuma üks õige saunaskäik?
Sauna tulles, ei tasu kohe tormata leiliruumi. Kuna nahk on must ja kuum leil avab poorid, tuleks enne leili end puhtaks pesta. Alustuseks tasuks end kuuma dušši all üles soojendada. Seejärel alustada pesemist, seejuures pestes masseerivate liigutustega nii käsi kui jalgu jäsemete otste poolt südame suunas, selga pestes altpoolt ülespoole. See abistab südametööd. Pead esialgu pesema ei pea.
Seejärel võib suunduda leiliruumi. Soovitav on pea katta mütsi või rätikuga. Kes palavust eriti hästi ei talu, võiks “harjutada” end kuumaga alumistel lavalaudadel istudes. Kui olete leiliruumi kuumaga harjunud võib alustada leili viskamisega, tehes seda alati kuuma veega. Hea leil on selline, mis kõrvetab ühtlaselt igalt poolt. Kui keriselt lööb peale leili viskamist vastu valge aurupilv või leiliruumi laest tilgub vett, pole leil korralik. Hea leili tagavad hästi kuumaks köetud kerisekivid. Leili viskamisega tasub olla ettevaatlik ning mitmekesi saunalaval leili võttes arvestada kindlasti ka kaassaunalistega.
Vihtlemist alustatakse viha lehvitamisega enda suunas, ilma et nahka puudutatakse. Kui keha on ühtlaselt kuumaks tõmbunud, võib asuda vihtlema – algul kergemalt, siis tugevamalt. Vihelda tasub end ka kindlas järjekorras nagu massaaži puhul ehk liikudes südame suunas. Vihtlemise kestus sõltub enesetundest, kuid kindlasti ei maksa üle pingutada. Pead ja kaela ei ole soovitav vihelda.
Peale vihtlemist tuleks võtta leiget või külma dušši. Kui tervisega ei ole probleeme, võib ka otse lumehange või jääkülma vette hüpata. Soovitav on seda teha siiski piisavalt rahulikult, alustades külma vette või lumme minemist jalgadest ülespoole. Nõrgema tervisega inimstele on selline järsk temperatauurivahe kahjulik, kuna tugeva külma käes hakkab veri kiiresti siseelunditesse (ajju, südamesse) valguma ja võib kaasa tuua tüsistusi. Külma veega end peale leili loputades võiks asetada jalad kuuma vette. See aitab verd peast jalgadesse tõmmata.
Leili võtmist ja vihtlemist võib korrata. Peale põhjalikku pesemist võib veel kord end kergelt üle vihelda ja jaheda veega loputada hoides jalad kuumas vees.
Peale sauna tuleb end korralikult maha jahutada. Hea oleks teada, et alkoholitarbimine enne sauna ei mõju tervisele hästi, peale sauna aga peaks olema rangelt mõõdukas.
(Allikas: 1969 kalender, kirjastus “Eesti Raamat”, Tallinn, 1968)